Saaremaa ooperipäevadel etendub Richard Wagneri tetraloogia „Nibelungi sõrmus“

Saaremaa ooperipäevadel etendub Richard Wagneri tetraloogia „Nibelungi sõrmus“ 150 150 Saaremaa ooperipäevad

Eesti Kontserdi ja Vanemuise teatri koostöös jõuab Eesti publiku ette esmakordselt täismahus Richard Wagneri tetraloogia „Nibelungi sõrmus“. Tsükli esimene osa on Saaremaa ooperipäevade 2026. aasta programmis.

Richard Wagneri 1874. aastal valminud „Sõrmuse“-tsüklit võib pidada klassikalise ooperirepertuaari üheks kõige aukartust äratavamaks teoseks. Kogupikkuses 15 tunnini ulatuv tsükkel koosneb neljast ooperist: „Reini kuld“, „Valküür“, „Siegfried“ ja „Jumalate hukk“.

Tetraloogia peategelane on germaani kangelasmüütide jumalate kuningas Wotan. Iga ooperigurmaan võiks kogeda seda kaasahaaravat seiklust, mille libreto ainestik ja muusika keerukus küündivad üleloomulike mõõtmeteni.

Saaga avateos „Reini kuld“ jutustab „Nibelungi sõrmuse“ algusloo. Nibelungi kääbus Alberich varastab Reini jõe põhjast võlukulla ning vermib sellest endale väesõrmuse, kuulutades end nibelungide valitsejaks. Kui sõrmus Alberichilt röövitakse, neab ta ära nii sõrmuse kui ka selle tulevased kandjad. Avateosele järgnevates ooperites „Valküür“, „Siegfried“ ja „Jumalate hukk“ rullub lahti jumalate, kangelaste ja müütiliste olendite pingeline võitlus Nibelungi sõrmuse pärast – võitlus võimu eest allutada kogu maailm. Dramaatiline ja intriigirohke sündmustik hõlmab kolme tegelaste põlvkonda.

„Nibelungi sõrmuse“ lavaletoomise tagamaid avab Vanemuise teatri muusikajuht Risto Joost:
Peale lavastust „Tristan ja Isolde“ Vanemuise teatris soovisime Wagneri muusikat veel avastada. Kuna „Nibelungi sõrmust“ pole varem Eestis tervikuna lavastatud, tekkis soov see tsükkel publikuni tuua ja seda eelkõige Eestist pärit lauljatega, kellest mõned on Wagneri rollidega ka rahvusvahelist karjääri teinud. Wagneri muusika mastaapsus ja väljenduslaad on nagu uue maailma avastamine, millest ei saa vist kunagi tüdineda. „Nibelungi“ libreto temaatika keerleb võimuiha ja võimuviha piirimail, mis on hetkel vägagi aktuaalne teema.

Ambitsioonikat ettevõtmist kirjeldab ka Vanemuise teatri juht Aivar Mäe:
See on ajalooline sündmus. Kõigi nelja ooperi publiku ette toomiseks oleme sõlminud kokkuleppe Hollandi lavastaja Michiel Dijkemaga. Tegemist on nii mastaapse teosega, et meil poleks võimalik seda repertuaariteatris mängida – alates sellest, et Wagneri muusika esitamiseks vajame suuremat orkestrikoosseisu. Nii saab publik iga ooperit kogeda vaid ühel korral erisündmusena. Mul on suur rõõm, et teeme koostööd Eesti Kontserdiga. Koos on meil tänuväärt võimalus ja põhjus tuua välismaalt kokku hulk andekaid eesti ooperilauljaid.

„Reini kuld“ on ettekandel 18. juulil 2026.

Tetraloogia järgmised osad tulevad ettekandele järgnevate aastate ooperipäevadel:
„Valküür“ 17. juulil 2027, „Siegfried“ 22. juulil 2028, „Jumalate hukk“ 21. juulil 2029.

Muusikajuht Risto Joost
Lavastaja, kunstnik ja valguskunstnik Michiel Dijkema (Holland)
Osades: Ain Anger, Koit Soasepp (Soome Rahvusooper), Annely Peebo (Viini Volksoper), Monika-Evelin Liiv, Liene Kinča (Läti), Sandra Laagus (Berliini Riigiooperi Stuudio), Kadri Kõrvek (Rahvusooper Estonia), Mati Turi, Rauno Elp (Rahvusooper Estonia), Juhan Tralla, Roland Liiv (Soome Rahvusooper), Taavi Tampuu jt.

L 18. JUULIL KELL 20

KURESSAARE LOSSI OOPERIMAJA

R. Wagner

REINI KULD

Back to top